E-maili turundus – olukorrast riigis
Hiljuti avaldas Eesti Päevaleht loo e-maili turundusest. Andsime omalt poolt ka kommentaarid, aga kuna leheruum on piiratud, siis avaldame need täispikkuses siin.
Kuidas iseloomustada praegust olukorda Eesti masspostituste sektoris? Kui tihe on konkurents? Kui palju on tõsiselt võetavaid teenusepakkujaid?
Internetiturundus tervikuna on tänu praegusele majanduskliimale hakanud palju tähelepanu saama. Võime enam kui sajale läbi viidud kampaaniale tuginedes öelda, et e-maili turundus on kulu-efektiivseim viis tagada reaktsioon. Bänneritega võrreldes on hind külastaja kohta e-maili kampaanias tunduvalt odavam – vahel isegi üle 10 korra.
Niisiis pole üllatav, et ettevõtted otsivad viise turunduseelarvelt kokku hoidmiseks ja pöörduvad üha enam e-maili turunduse juurde.
Kuigi huvi on tõusnud, pole olukord siiski nii roosiline, kui võiks arvata. Liiga paljud agentuurid ja firmad ei võta arvesse häid tavasid, mille tulemuseks on illegaalsete e-mailide saatmine (s.t. inimestele, kes pole sõnumi saatmiseks luba andnud). Samuti pakutakse saatmist firmade e-maili aadressidele, kuid neid ei segmenteerita ega personaliseerita piisavalt.
Kampaania lõppedes on kerge osutada headele tulemustele, ent pikemas perspektiivis tekitab agentuur reeglitest üle astumise või nende liigse painutamisega teenuse tellijale hoopis kahju.
Neid agentuure, keda altex julgeb tunnustada headele tavadele vastava teenuse pakkujateks, on alla 10 – ehkki kõigil on ruumi arenguks.
Kas Eesti seadusandlus on masspostituste korraldamise mõttes piisavalt paindlik?
Seadus on pigem liiga pandlik.
Meie arvates ei tohiks olla seaduslik saata masspostitusi nende juriidiliste isikute e-maili aadressidele, kes pole selleks luba andnud (nagu ka füüsiliste isikute e-mailidele). Äriregister ja Krediidiinfo peaksid info hankijatele selgeks tegema, et nad ei tohiks saata masspostitusi e-mailidele ilma luba küsimata – ükskõik, mida seadus ka ei ütle selle kohta.
Rääkisime hiljuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja me oleme lootusrikkad, et uus ning senisest karmim seadus jõustub järgmise aasta alguses.
Sellegipoolest on seaduses augud ja meie arvates oleks aeg koostada vabatahtlik eetika ehk parima praktika koodeks kõigi 3 huvigrupi jaoks:
- Reklaami tellijatele
- Listi haldajatele
- E-maili turunduse agentuuridele ja teenusepakkujatele
Töötame hetkel sõnastuse kallal, et see koodeks E!Spämm üritusel järgmise aasta märtsis välja kuulutada.
Sageli väidavad inimesed, et nemad pole oma e-posti aadressi kusagil avaldanud, kuid ikkagi satub nende postkasti masspostitusi. Kas see võib nii olla, et aadressid satuvad ka vastu adressaadi tahtmist masspostitust korraldava firma kätte?
Kahjuks pole see mitte ainult võimalik, vaid seda juhtub pidevalt.
On oluline, et inimesed kaebaksid Andmekaitse Inspektsiooni, kui nad saavad e-maili (oma personaalsele e-maili aadressile), mida nad pole palunud. Loodetavasti surub see muutused kiiremini läbi – inimesed PEAVAD kaebama, kui nad tahavad, et spämmime lõpeks või vähemalt väheneks.
Paraku lubab hetkel seadus “spämmeritel” tõlgendada iga juriidilise isiku domeeniga lõppevat e-posti aadressi juriidilise isiku e-maili aadressina. Seetõttu pole teoreetiliselt vaja ka küsida luba nende aadresside kasutamiseks enne saatmist. Muudatused oleksid siinkohal kindlasti vajalikud.
Kust kohast võetakse reeglina aadressid kuhu masspostitus tehakse?
Mõned ettevõtted on üles ehitanud oma isiklikud andmebaasid ja me julgustame ka teisi sama tegema. Klientidele ja teistele selleks loa andnud inimestele e-mailide saatmine on täiesti loogiline.
Mõned organisatsioonid jällegi rendivad andmebaase. Sõnastus on võib-olla natuke petlik – andmebaasi rentija tegelikult andmeid kunagi ei näe. Selle asemel antakse e-mail (HTML) edasi listi haldajale, kes saadab selle omakorda edasi tervele listile või suunatud kampaaniate korral mingile konkreetsele osale sellest.
Kasutame altexis ainult loapõhiseid andmebaase.
Sellegipoolest on ettevõtteid, kellel puudub luba saatmiseks. Pahatihti on e-maili aadressid kogutud internetist robotite abil või mõnel muul meetodil, kus luba puudub või pole seda isegi küsitud.
Meie arust on üsna üllatav, et senimaani pole keegi võtnud piisavalt aega ja pingutanud selle nimel, et selliseid ettevõtteid kohtusse kaevata.
Oleme palunud näiteks teada-tuntud firmat Roosa Elevant, et nad annaksid kirjaliku garantii selle kohta, et KÕIK e-maili aadressid nende andmebaasis on loapõhised ning Roosal Elevandil on olemas selle kohta tõendid, kus ja millal inimesed loa andsid.
Siiamaani on Roosa Elevant sellest keeldunud või pole seda teha suutnud.
Selle tulemusena ei kasuta altex nende e-maili andmebaasi ja ei saa neid soovitada ka oma klientidele.
Listiomanik peab suutma anda kirjaliku garantii, et KOGU andmebaas on loapõhine – ainult sel juhul saame soovitada nende andmebaaside kasutamist. „Pooleldi puhas” list ei ole piisav. Reklaami tellijad peaksid eemale hoidma igaühest, kes pakub ilma loata e-mailide saatmist, kuna potentsiaalne PR-tagasilöök on suur ning avalik arvamus antud ettevõtte kohta saab tõenäoliselt kannatada.
Altexi hallata on Spindo Club, kus inimesed on eksklusiivselt andnud loa saada turundusliku sisuga e-maile teistelt ettevõtetelt.
There are 19 comments .