Väikese toreda vahepalana kõigile neile, kel eesti keele ilu, võlu ja valu südameasjaks eeskätt veebi- ja tehnikaasjadest kõneledes, siis:

seni oli korrektne kasutada terminit “internet” vaid ja ainult suure algustähega, sest tegemist on arvutivõrgu nimega. Täpselt sama reegli alusel paneme ka inimese nime suure algustähega (Mati, Edgar, Kalmer).

30. juuni 2008 Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovituse kohaselt muudeti antud korda “internet versus Internet” osas nii:

Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas mitmete asutuste ja isikute palvel algustähekasutust
arvutivõrkude nimetamisel.
Seni antud soovitused (mh „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006”) viitavad üksnes
arvutivõrgule nimega Internet. Asjatundjate selgitusel on aga paralleelselt olemas üldisem
võrgustiku mõiste, mida laensõnaga samuti internetiks nimetatakse ja mis oli tuntud enne
ülemaailmsele arvutivõrgule Interneti nime andmist. Praktikas ei põhjusta algustähe erinevus
arusaamatusi, kuigi suure tähega märgitakse konkreetset arvutivõrku ja väiketähega
üldmõistet. Seepärast peab keeletoimkond mõlemat algustähevarianti keeleliselt korrektseks.
Tähele tuleb panna, et nimena vormistamisel on sõnaühendites vaja kasutada sidekriipsu
(Interneti-ühendus, Interneti-allikad), samas kui üldmõistet tähistava termini puhul saab
ühendi kirjutada kokku (internetiühendus, internetiallikad).

Otsus ise on kättesaadav (pdf-formaadis) siin.

Ainult et… kas te ikka saite aru, millal suurt ja millal väikest eelistama peaks? Või piirdute, nagu meiegi, tõdemusega, et mõlemad (seega: väiketäht) on ok? 🙂