Blog

Kas Sina tead, mida Sinu veebileht teeb?

Klassikaliselt istuvad ettevõttes turundus- ja finantsinimesed eraldi osakondades, eraldi korrustel või majades. Aastal 2008 ei ole enam aega ega raha tegeleda asjadega klassikaliselt… tegelikult juba ammu pole enam aega ja raha seda nii teha. Kasutades oma töös veebi (see ei pea tähendama, et oled veebifirma, võib-olla oled veebi riputanud ainult oma kontaktandmed või reklaamid uusi kummikuid) on need kaks osakonda sünkroniseeritud – kuidas?

 

Väga lihtsalt – veebianalüütika abil.

Esimene küsimus, mida tuleks endalt küsida, on: “Kas ma üldse tean, mida mu veebileht teeb?” Väga tihti on veebileht püsti pandud vaid ristikese kirja saamiseks ja sinna ta jääb. (Õlle)kõhu tunde pealt tehakse veebi tegevuste kohta täna veel liiga palju otsuseid. Samas kui on võimalik igat rahalist sammu juba samal päeval finantsist tagasi mõõta, iga otsust kõhutunde asemel numbritega toetada. Turundustegevused on täna konkreetselt mõõdetavad.

Kuidas see töötab?

Kõige lihtsam asi, mida veebianalüütikaga mõõta, on liiklus – mingist kanalist Sinu veebilehele tulev liiklus. Ei tee netis reklaami? Ometigi jõuavad külastajad kuidagi Sinu veebilehele. Kui suudad nende liikumistee tuvastada, võid saada jälile kuldaväärt infole. Sa oled rohkem olemas, kui Sa arvad. Analüütika aitab Sul oma reaalset sihtrühma paremini tundma õppida:

  • tea, mida Sinust räägitakse,
  • kuidas inimesed Sinuni jõuavad,
  • mis neid huvitab,
  • mida nad Sinu lehel teevad,
  • ja kui paljud neist ning miks lähevad sealt kohe minema

Veebilehtede auditooriumid on erinevad. Sul on vaja üles leida need inimesed, kellega Sinu leht või tegevus kõige paremini haakub. Seega on oluline ka, millised külastajad just Sinu lehel käivad. On need uurimustööd tegevad üliõpilased, potentsiaalsed ostuhuvilised või juba olemasolevad kliendid, kes tulevad oma toote kohta lisainfot saama? Sest uurimustööd tegevad tudengid, ärge te nüüd pahaks pange, ei too raha. Aga äriettevõtte eesmärk on olla olemas kliendile, kes temalt ka reaalselt midagi ostaks.

 

Kas Sa tead kui palju Sinu bännerreklaam Sulle raha sisse toob?

Üks tüüpiline näide kõhutunde järgi tegutsemisest on bännerreklaamid. Vanakooli bännerreklaami tehes saad enamasti tagasisidet stiilis, et väga tore: kampaania kestis seitse päeva, näitamisi oli 300 000, klikke tuli 1 700. Tegelikult on ainult selle põhjal väga keeruline otsustada, kui hästi reklaam reaalselt toimis.

Veebiturundajate igapäevane leib on analüüsida seda toimivust. Oht, et Sa saad tänastes majandustingimustes oma piiratud eelarve kulutamisel tünga, on üsna suur juhul, kui Sa ei mõõda oma investeeringu efektiivsust (ROI).

Natuke tehnilisemaks minnes võime veebireklaamid laias laastus kolmeks jagada:

  1. CPM (cost per mille ehk tasu tuhande näitamise kohta, nt bännerid, reklaam MSN’is),
  2. CPC (cost per click, tasu iga kliki pealt, nt Google Adwords) ja
  3. CPA tüüpi reklaamid (cost per action, tasu tegevuse pealt, nt partnerprogrammid (affiliate marketing) jms)

Esimese puhul maksab reklaamitellija näitamiste pealt (nt seitsmepäevane bännerkampaania Delfi portaalis sellise asukohaga sellise suurusega maksab nii palju). Saad teada, kui paljudel oli võimalus Su reklaami näha. Aga mitte seda, kas nad seda nägid või kas see neile ka korda läks.

Teise puhul kasseeritakse raha alles siis, kui keegi Sinu reklaami peal klikib ehk reklaamile reageerib (iga klikk maksab mingi summa, nt viis krooni).

Ja CPA puhul maksad reklaami eest alles siis, kui keegi Sinu reklaami põhjal soovitult tegutseb (ostab, hääletab, tuleb üritusele kohale, liitub). Heaks näiteks on siin Äripäeva möödunud aasta tellimuskampaania Klikivabrik.ee’s, kus Äripäev maksis Klikivabrikule vaid registreerunud liitujate eest.

 

Siin tulebki sisse analüütika: talupojaloogika ütleb, et üheksa korda mõõda (analüüsi) ja üks kord lõika (maksa reklaami eest, mis kindlasti toimib). Teades, kes, kuidas ja mil moel Sinu reklaamile reageeris, suudad välja arvutada iga konkreetse reklaami tasuvuse.

Ebakindlatel aegadel ei saa me endale lubada pelgalt kõhutunde järgi otsustamist, harjumus teha asju üht või teistmoodi ei tähenda, et see alati ka kõige tasuvam lahendus oleks. Piisab ka juba väga lihtsatest testidest, et kõhutunde eksimatust tõestada või ümber lükata.

Näiteks:

  • Millise pealkirjaga e-post toimis kõige paremini või millist bännerit märgati?
  • Lisaks sedagi, millistelt lehtelt tuleb Sinu veebikeskkonda kõige rohkem liiklust, milline oli erinevate reklaamiväljudite omavaheline suhe uute klientide toomisel?
  • Võib-olla tasub töökuulutus üles panna hoopis mõnda foorumisse, kus arututakse aktiivselt Sinu tegevusega seotud teemasid, mitte CVOnline’i, kuhu potentsiaalne tulevane töötaja võib-olla kunagi ei satugi?

Nagu näha, on veebianalüütika kasutuspiirid on väga laiad, põhi-idee on aga selles, et täna saab iga oma (turundus)kulutust/tegevust reaalajas mõõta, vastavalt sellele parandusi teha ning edaspidi aega ja raha targemalt investeerida.

Asjatud kulutused ja mõttetud tegevused on luksus, mis ei pruugi Sulle täna enam taskukohane olla. Panustada tasub pigem sellele, et väärt info ei jääks kahe silma vahele ja seetõttu kasutamata.

Mõtestatud analüütikaga tegelemiseks ei ole vaja investeerida kallitesse töövahenditesse (nt Google Analytics on tasuta) ega eriväljaõppega personali: väikesed eelteadmised ning kaine talupoja loogika viivad Sind juba päris kaugele.

Tahad teemast rohkem kuulda? Tule 5. novembril Tallinnas toimuvale analüütikateemalisele e!Performance seminarile. Lisaks seminaridele ja koolitustele pakub altex ka konsultatsioone kui analüütikateenuseid.

 

 

Artikliks andis kommentaari Tõnis Hinnosaar

Loading Facebook Comments ...

Share Your Thoughts!

Copyright ©2005-. All Rights Reserved.