Eelmise aasta lõpus esitas MKM kooskõlastusele “Elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu” (veebiversiooni eelnõust saad lugeda Petsi postitusest).

Oluliseimad muudatused seoses otseturustamisega läbi elektrooniliste kanalite on järgmised:

• füüsilise isiku käest on vaja eelnevalt luba küsida
• juriidilise isiku puhul pole luba vaja
• mõlemal juhul tuleb anda selgelt mõista, kuidas edasistest otseturustuslikest teadetest loobuda
• firma võib enda sarnaseid tooteid/teenuseid kliendile siiski reklaamida, kui eelmine punkt on täidetud

Seadus laieneks kõikvõimalikele tehnoloogistele vahenditele, millega on võimalik elektroonilist otseturustust teha (email, telefon, faks, SMS, MMS jms).

Trahvid oleksid määratud reklaamiseadusega: juriidilise isiku puhul kuni 50,000 krooni ja füüsilise isiku puhul kuni 18,000 krooni.

Üks nüanss veel: otseturustuja peab ise vahet tegema, kas ta saadab juriidilisele isikule (näiteks: info@firma.ee) või füüsilisele isikule (näiteks: eesnimi@firma.ee või ees.perekonnanimi@hot.ee).

Selgituseks lõik eelnõu seletuskirjast:

Teine küsimus on, mis saab aadressidest, mis otseselt või kaudselt viitavad füüsilisele isikule (nimi.nimi@juriidilineisik.ee, myygijuht@firma.ee, jne). Selliste aadresside puhul on võima­lik kriteeriumitena arvestada saaja positsiooni juriidilise isiku juures ning otseturustatava kauba või teenuse olemust. Võiks eeldada, et kui juriidiline isik tegeleb näiteks käekottide ja teiste aksessuaaride müügiga, ning selle isiku ostujuhi kontaktandmeid kasutatakse muruniidukite otseturustuseks, siis on tegemist sõnumiga, mis on saadetud füüsilisele isikule, mille saatmine ilma adressaadi eelneva nõusolekuta on mäletatavasti keelatud. Teisest küljest, kui isiku funktsioon ettevõttes on seotud näiteks mingite konkreetsete toodete ostu või müügiga ning vastav isik omab nimetatud valdkonnas otsustuspädevust, siis võiks eeldada, et sellele isikule tema tööga seotud toodete kohta otseturustuslike sõnumite saatmise puhul oleks tegemist olukorraga, kus tema kontaktandmeid tuleks sellises olukorras pidada juriidilise isiku kontaktandmeteks.

Karmen Turk (Tamme & Otsmann advokaadibüroost) oli lahke ja saatis meile sellest oma tõlgenduse:

nimi@firma.ee puhul võib olla tegemist juriidilise isikuga, kui temale otseturustatavate teenuste/toodete üle otsustamine kuulub ettevõtte-siseselt selle isiku pädevusalasse.

Nii et kontekst on samuti oluline (või teisiti öeldes – andmete kvaliteet). Seega tundub, et lihtsalt firmade kontaktisikutele “huupi” kirjade saatmine enam lubatud ei ole.

Lisalugemist: EPL’i kajastus samast eelnõust