Blog

Spämmivastane eelnõu

Eelmise aasta lõpus esitas MKM kooskõlastusele “Elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu” (veebiversiooni eelnõust saad lugeda Petsi postitusest).

Oluliseimad muudatused seoses otseturustamisega läbi elektrooniliste kanalite on järgmised:

  • füüsilise isiku käest on vaja eelnevalt luba küsida
  • juriidilise isiku puhul pole luba vaja
  • mõlemal juhul tuleb anda selgelt mõista, kuidas edasistest otseturustuslikest teadetest loobuda
  • firma võib enda sarnaseid tooteid/teenuseid kliendile siiski reklaamida, kui eelmine punkt on täidetud

Seadus laieneks kõikvõimalikele tehnoloogistele vahenditele, millega on võimalik elektroonilist otseturustust teha (email, telefon, faks, SMS, MMS jms).

Trahvid oleksid määratud reklaamiseadusega: juriidilise isiku puhul kuni 50,000 krooni ja füüsilise isiku puhul kuni 18,000 krooni.

Üks nüanss veel: otseturustuja peab ise vahet tegema, kas ta saadab juriidilisele isikule (näiteks: info@firma.ee) või füüsilisele isikule (näiteks: eesnimi@firma.ee või ees.perekonnanimi@hot.ee).

Selgituseks lõik eelnõu seletuskirjast:

Teine küsimus on, mis saab aadressidest, mis otseselt või kaudselt viitavad füüsilisele isikule (nimi.nimi@juriidilineisik.ee, myygijuht@firma.ee, jne). Selliste aadresside puhul on võima­lik kriteeriumitena arvestada saaja positsiooni juriidilise isiku juures ning otseturustatava kauba või teenuse olemust. Võiks eeldada, et kui juriidiline isik tegeleb näiteks käekottide ja teiste aksessuaaride müügiga, ning selle isiku ostujuhi kontaktandmeid kasutatakse muruniidukite otseturustuseks, siis on tegemist sõnumiga, mis on saadetud füüsilisele isikule, mille saatmine ilma adressaadi eelneva nõusolekuta on mäletatavasti keelatud. Teisest küljest, kui isiku funktsioon ettevõttes on seotud näiteks mingite konkreetsete toodete ostu või müügiga ning vastav isik omab nimetatud valdkonnas otsustuspädevust, siis võiks eeldada, et sellele isikule tema tööga seotud toodete kohta otseturustuslike sõnumite saatmise puhul oleks tegemist olukorraga, kus tema kontaktandmeid tuleks sellises olukorras pidada juriidilise isiku kontaktandmeteks.

Karmen Turk (Tamme & Otsmann advokaadibüroost) oli lahke ja saatis meile sellest oma tõlgenduse:

nimi@firma.ee puhul võib olla tegemist juriidilise isikuga, kui temale otseturustatavate teenuste/toodete üle otsustamine kuulub ettevõtte-siseselt selle isiku pädevusalasse.

Nii et kontekst on samuti oluline (või teisiti öeldes – andmete kvaliteet). Seega tundub, et lihtsalt firmade kontaktisikutele “huupi” kirjade saatmine enam lubatud ei ole.

Lisalugemist: EPL’i kajastus samast eelnõust

Loading Facebook Comments ...

There are 6 comments .

Henrik Aavik

Lisaks veel selle, et inimesenimi@hot.ee võib olla firma kontaktaadress, kui inimene selle nii esitanud on. See on minu tõlgendus ja ma ei ole jurist, aga julgeks riski võtta küll.

Jutt on muidugi riiklikest registritest millede sisu müüakse.

Reply »
Meelis Ojasild

Kui ma ei eksi, siis registrites on 2 lahtrit – üks on firma kontaktaadress ja teine on kontaktisiku kontaktaadress.

Esimesele võiks siis idee poolest saata otseturustuslikke teateid, teisele ainult juhul, kui tead, et su teade on antud kontaktile relevantne.

Reply »
Karmen Turk —

Meelisel on täiesti õige seisukoht – ehk siis inimesenimi@hot.ee ei ole automaatselt juriidilise isiku aadress. Isegi juhul, kui see on esitatud nt ettevõtte kontaktidena.

Ilma nõusolekuta otseturustatava juriidilise isiku aadressina on võimalik sellist aadressi võtta ikkagi vaid juhul, kui on teada ka selle isiku ametiülesanded ning need “sobivad kokku” otseturustatava kauba/teenusega.

Reply »
Mikk Orglaan

Hea on see, et lõpuks midagi sündis. Halb on see, et ikkagi jääb väga palju “halli” ala seadusesse sisse. Turundajad võivad kogemata eksida ja antispämmerid samuti “kogemata eksida”. Oleks oodanud selgesõnalisemalt ja konkreetsemalt formuleeritud teksti.
Selguse puudus eraisiku ja firma emailiga tekitab aga probleeme ka muudes valdkondades. Töövaidluskomisjonis ollakse seisukohal, et eesnimi.perenimi@firma.ee on eraisiku omandis olev aadress. See tekitab varsti aadressid kujul ametikoht12@firma.ee ja see on juba puhtalt juriidilise isiku aadress. Kaob igasugune personaalsus ja spämmerid ikka võidutsevad.
Minu jaoks on samuti küsitav, miks on vaja leiutada jalgratast, kui toimivaid seadusi/sõnastusi on üle maailma piisavalt? Nende Eesti erisustega on loodud põhjendamatu pseudprobleemistik.
Toores on see seadus veel. Rohkem tööd töö pärast kui et reaalset lahendust ja abi ühiskonnas levivate moraalinormide seadusesse viimist.

Reply »
ap

Töövaidluskomisjon on sellise nalja välja mõenud??? Andke abi. nimi@firma.ee ei kuulu reaaleslt kummalegi, see kuulub sinu ja firma kombinatsioonile, töölepingule.
Kui inimesel oleks õigus antud aadressi alaliselt edasi kasutada, tekitab see suured pettuseriskid, kuna misiganes@firma.ee aadressi kasutajat loetakse reeglina selle firma miski funktiooni volitatud esindajaks.
Teisalt, ei ole ka firmal õigus antud aadressi piiramatult edasi kasutada, kuna see läheb otsapidi id-varguse kategooriasse.
Põmst ainus korrektne variant oleks töölepingu lõppemisel antud aadressile saabuvad kirjad kustutada ja panna auto-reply, et antud aadressi ei eksisteeri, kontakteeruge selle või tollega. Automaatselt võiks kirjad kellelegi teisele edasi suunata vaid juhul, kui lahkunud töötajaga on varem sõlmitud vastav leping.

Reply »
Jesper —

Spämmi vastase eelnõu peaks ise spämmiks kuulutama 🙂

Reply »

Share Your Thoughts!

Copyright ©2005-. All Rights Reserved.