Blog

Tallinn Blogfest 2009 – äriblogid ehk korporatiivblogid Eestis

Tallinn Blogfest 2009Eile, 8. septembril toimus Eesti esimene korporatiivblogimisele pühendatud seminar ehk Tallinn Blogfest 2009. Saalitäis rahvast (169 delegaati oli lavalt mahahõigatud number), kümmekond panelisti ja terve rivi toredaid esinejaid – olgugi, et altexi töötajana ütlen, läks üritus minu meelest täie ette.

Suured tänud partneritele, kes sellel teoks saada aitasid: Skype, Äripäev, JCI, Saurus CMS ja toimumiskoht Reval Olümpia.
Videomaterjali eest hoolitses Unlimited Media/ Ron Branscome.

Mõned mõtted, mis sealt eriti kõrvu jäid:

1. Blogivad inimesed, mitte ettevõtted

Tõsiasi, mida väga sageli unustama kiputakse, on see, et ettevõte ei blogi, ettevõte ei tviidi ja ettevõte ei arva – seda saavad teha ainult reaalsed inimesed seal taga. Ehk et eduka kommunikatsioonistrateegia rakendamiseks ja info edastamiseks on oluline saada taha lihast ja luust inimesed, kes sellesse usuvad – ja kui neist tangiga üle sõita või korporatiivraamid väga kitsaks tõmmata, kaob neil usk, tahe ja ennekõike entusiasm. Blogi peaks oma olemuses olema isiklik ja dialoogile kutsuv meedium, inimliku momendi eemaldamisel kaob ka mõte blogi ja veebikeskkonna kui pressiteadete edastuskanali lahutamiseks. Täpselt nii huvitav, kui on blogijad, on ka blogi. Täpselt nii usaldusväärsed, kui on tviitijad, on ka nende twiterdatav sisu. Laskem siis inimestel huvitav olla.

2. Korporatiivblogimine on mitme osapoolega partnerlus

Postitajad ja lugejad on võrdse tähtsusega osapooled – üks ei saa olla teisest kõrgemal, vastasel juhul kaob kas blogimise äriline mõttekus või kannatab blogikannete kvaliteet. Üsna mitu esinejat tõi välja veel ühe väga olulise sihtrühma, nimelt blogiva ettevõtte mitteblogivad töötajad: just nende usk, et tehakse midagi põnevat, et edastatav info väärib jagamist, on see, mis aitab ühel ajaveebil ellu jääda. Nemad viitavad, nemad soovitavad, nemad promovad – või, kui nad seda teha ei taha, tuleks küsida, miks. Kas asi on ranges sõnavõtupoliitikas (nagu Peter Parkes Skypest ütles, on nende ettevõtte töötajail luksus omada sõnavabadust – enamikes (suur)ettevõtetes seda voli ju pole), mis ei lase reatöötajail suurt sõela läbimata avalikult ettevõtte nimel ühtegi rida kirja panna või blogi sisus, mis isegi oma inimese jaoks mõtestamatuks, mõttetuks või lausigavaks jääb.
Kui sinu blogi sinu oma ettevõtte töötajadki lugeda ei taha, siis on see mage blogi.

3. Sõnal on jõud ja sõna taga vastutus.

Ükskõik kui korporatiivne üks blogi ka poleks või kui anonüümsed sinna kirjutajaid, vastutus sõna eest lasub inimestel ning ettevõttel ühiselt. Enne blogimist tuleks läbi ja selgeks teha eesmärgid: ärilised, sisulised, eetilised. Samuti tuleb läbi mõelda, kas-kes-kus vajab väga selgeid juhiseid ning mustalt maha märgitud piire. Arusaam, miks seda tehakse ja kuidas seda hästi teha, peab olema kollektiivselt mõistetav ja aktsepteeritav ettevõttes tervikuna. Kas soovitakse tekitada diskussiooni? Jagada positiivset kuvandit? Toetada müüki? Suurendada kaasatust? Kinnistada oma eksperdistaatust? Olla koolitaja, juhendaja, meelelahutaja, müüja, tehnilise toe vms pakkuja?
Väljaöeldud sõna jääb kestma ja sellel on suur jõud: kas sa oled valmis seisma iga oma ettevõtte töötaja sõnade taga ning kas iga sinu töötaja on valmis seisma sinu sõnade taga?

4. Blogi on suurem kui blogi

Blogi ärilise mõttekuse üle vaidlemisel võetakse mõõdikuteks sageli esimesed statistilised näitajad – A: palju selle pidamiseks aega kulub (kulu) ning B: palju on lugejaid (reklaamitulu). Samm edasi on juba mõõta conversion rate’i, ehk blogi kaudu tulnud kliendi müügipotentsiaali realiseerimist.
Kui aga blogimist vaadata ühe osana üldisest (e-)kommunikatsioonist, on võimalik tekitada sünergia erinevate kanalite vahel. 30 lugejaga blogi saab hoopis suurema väärtuse, kui seda feedi kasutada 500 liikmega Facebooki grupi diskussioonide toitmiseks; 100 e-posti teavituste tellija informeerimiseks; 200 jälgijaga twitter-konto sisendiks jne. Niisiis võib blogi olla blogina väheoluline, kuid sisendina kriitilise tähtsusega vahend.

5. Niisiis, viis olulist asja äriblogi käivitamiseks?

Tee selgeks, mida ja miks sa teed. Eesmärgid peavad olema lihtsad ja iga töötaja jaoks loogilised.
Motiveeri inimesi kirjutama. Tunnusta, julgusta, ära üle reglementeeri ning ennekõike: anna selleks reaalset tööaega.
Arvesta oma mitteblogivate töötajate kui olulisima sihtrühmaga. Kui neil puudub motivatsioon sinu blogi oma tuttavatele promoda või sellele kui allikale viidata, ei teki seda ilmselt ka kuskil mujal.
Lase oma autoritel olla huvitav. Blogi väärtus seisneb inimliku mõõtme olemasolus – mida isikupärasemad on su autorid ja mida põnevam nende maailm, seda huvitavam on su blogi lugejate jaoks. Liigne konservatiivsus teemavalikutel ja –käsitlustel on ajapuuduse kõrval blogivaenlane number üks.
Pane paika mängureeglid (millised on kommentaaridele kehtivad nõuded; millised postitusteemad on välistatud; millisel juhul vajab postitus juhtkonna kommentaare; millisel moel tohivad ettevõtte töötajad kommentaariumis kaasa rääkida jms).

6. Erablogi pidades ratsa rikkaks ei saa

Põhitõdemus: Eesti turule suunatud eestikeelset erablogi pidades rikkaks ei saa.
Toimivad lahendused nagu AdSense ja affiliate programmid (Amazon, näiteks) sobivad peaasjalikult ingliskeelsetele suurtele ja Eestist väljaspool lugejaid omavatele logidele. Bännerdamine (näiteks SmartAd vahendus) ja sponsorlus (teemablogide toetajad ettevõtete seas) on eestikeelsetele logidele avatud, ent sissetulekud mõnusat äraelamist ei võimalda, pigem aitavad kulusid katta. Motipostitused ehk hüve eest konkreetse postituse väljarentimine on hea ja mugav võimalus, huvilistel tasub altexiga (Kris või Robin) ühendust võtta. Rikkaks ei saa, aga toredaid asju ja kogemusi ja äkki veidi taskuraha leiab ikka.

7. Kas blogi on meedia, ajakirjandus või lihtsalt vox populi?

Nagu Kerttu Metsar DELFI’st ütles – blogi on pelgalt platvorm, see, millega tegu, sõltub blogi sisust ja on igaühe enda teha.
Retseptikogumik, ajaloolised ülevaated, päevakavad jne ei kvalifitseeru ajakirjandusliku sisu alla, küll aga võib meediaks mahtuda päevakajalise uudisväärtusega info, arvamuste jms edastamine. Eestis ei seo blogijaid ajakirjanduseetikaga mitte miski, äkki oleks vaja blogieetikakoodeksit?
Võttes endale meedia rolli ja õigused, ei saa ka kohustustest pikalt mööda vaadata.

Mis edasi saab?

Tallinn Blogfest 2009 lehel on väljas seminari senine tagasiside (varsti paneme üles ka küsitluse) -> selleteemalised blogikanded; Twitteris ilmunu ning tänu Ron Branscombele ka video-intervjuud.

Samuti on Slideshare’i üles riputatud suur osa korporatiivblogimise seminari presentatsioonidest.

Mis saab edasi seoses altexi ja blogosfääriga, sellest räägib Robin millalgi ise 🙂

Kel nüüd tekkis huvi äriblogimise vastu, siis on soe soovitus lugeda läbi David Phillipsi raamat „Online Public Relations“ (uus versioon ilmus selle aasta maikuus) ning kiigata korraks tema presentatsiooni, nimelt käis David e!PR ehk online suhtekorralduse seminaril Tallinnas. David Phillipsi raamatuid on müügil ka altexi kontoris!

Seminari tagasisidet (küsitlustest) ja tuleviku põnevaid uudiseid saadame laiali ka oma newsletteri listi, nii et tule ja liitu internetiturunduse uudiskirjaga.

*********************************
ps. definitsioon motipostitusele ehk motiveeritud postitusele: postitus, mille avaldamise eest on postituse autori ja/või avaldaja saanud hüvesid (raha, tasuta tooteid või teenuseid, osalenud kampaanias või auhinnaloosis jms).

Loading Facebook Comments ...

There are 4 comments .

Share Your Thoughts!

Copyright ©2005-. All Rights Reserved.